Kuigi tohtri kinnitusel on terviseportaalis isetekkeliste diagnoosidega probleeme, ei ole portaali haldaja süsteemivigu tuvastanud. Samas on keskkonnas teisigi murekohti, mida lubatakse nüüd parandada.
Postimees kirjutas augustis, kuidas inimesed on avastanud terviseportaalis enda kohta muret tekitavaid valediagnoose, mille tõttu on neile antud soovitus end kaitsepookima minna.
Näiteks oli üks tallinlane kümne aasta taguse juhtumi tõttu arvatud riskirühma diagnoosiga, et tal on alkoholi tarbimisest tekkinud psüühika- ja käitumishäired. Veel oli mitmele täiesti tervele lapsele lisatud diagnoosiks tserebraalne lastehalvatus.
Terviseportaali haldava tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) tervisevaldkonna juht Tõnis Jaagus sõnas toona, et ise ükski diagnoos terviseportaali ei teki ning et andmete õigsuse eest vastutab meditsiinitöötaja. «Siin ei ole tegu süsteemiveaga, need juhtumid on pigem eksimused dokumenteerimisel,» märkis Jaagus.
“Kui diagnoos tegelikkusele ei vasta, peab isik ise pöörduma vastava tervishoiutöötaja või asutuse poole diagnoosi parandamiseks või täiendamiseks.”
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse Tõnis Jaagus
/nginx/o/2024/09/11/16351750t1he4cc.jpg)
Ta lisas, et alati on olemas konkreetne tervise infosüsteemi saadetud dokument, millelt riskirühma kuulumiseks diagnoos tuvastatud on. «Kui diagnoos tegelikkusele ei vasta, peab isik ise pöörduma vastava tervishoiutöötaja või asutuse poole diagnoosi parandamiseks või täiendamiseks.»
«Impotentne» naine
Pärast esialgse loo ilmumist laekus Postimehele terviseportaaliga seotud muresid veelgi. Üks pealinna arst, kes on erialalt psühhiaater, möönis, et TEHIKu esindaja jutt sellest, kuidas just arstide poolt eksidiagnoosid sünnivad, ajab tal karva turri.
Psühhiaater näitas ajakirjanikule diagnoosi lisamise protsessi tervishoiutöötajatele mõeldud portaalis MISP2, kust ta on ise segadust tekitavaid diagnoose leidnud või on nendele tähelepanu juhtinud mõni patsient. Ta rõhutas, et ise ta neid kellelegi lisanud ei ole.
Lisa kommentaar