Solidaarse tervishoiusüsteemiga Eestis toimub juba keskmiselt iga kümnes eriarsti esmane vastuvõtt patsiendi kulul, sest tasuta abi kättesaadavus jääb tasulisele pika puuga alla.
„Kuni 10%-ne tasuliste teenuste osakaal tervishoiusüsteemis on suhteliselt optimaalne. Meie arvates ei tohiks see solidaarse ravikindlustuse (Eestis kehtiv süsteem, kus tervisekassa rahastab kindlustatute ravi olenemata patsiendi sissetulekust – toim) korral oluliselt suurem olla,“ ütles Tartu ülikooli kliinikumi (TÜK) juht Priit Perens. Seega võib öelda, et eriarstide esmaste vastuvõttude puhul on sobiv tasuliste visiitide osakaal saavutatud, samal ajal surve tervishoiusüsteemile üha kasvab.
Eesti Päevaleht võttis pulkadeks lahti üle miljoni eriarstide esmasele vastuvõtule tehtud broneeringu. Ilmneb (vt suurt ülevaadet allpool), et käärid tasuta ja tasulise visiidi keskmistes ooteaegades on vähemalt kolm nädalat lausa 20 eriala puhul.
Piiratud eelarve piirab ligipääsu
Pikimad tasuta visiidi järjekorrad on allergoloogile, südamekirurgile, rinnahaiguste arstile, neurokirurgile, ortopeedile, lastekirurgile ja meestearstile. Nendel erialadel on omast taskust makstes võimalik arstile saada keskmiselt kuu kiiremini kui riiklikus süsteemis.
Suurim tasuliste vastuvõttude osakaal on meestearstil, nahaarstil, neurokirurgil, ortopeedil, plastikakirurgil, psühholoogil ja spordiarstil. Neil erialadel maksab omast taskust juba iga viies kuni iga teine patsient.
„Eratervishoid on mugavusteenus, kuna tasulisele vastuvõtule pöördumine ei eelda saatekirja olemasolu. See tähendab, et pole vaja hindamist, kas ja kui tõsine mure on,“ ütles tervisekassa partnerlussuhete osakonna juht Marko Tähnas.
Tähnase sõnul on oluline mõista, et piiratud eelarvega tervishoid saabki olla riigi toel ainult vajaduspõhine – tervisemure tõsidus määrab abi kiiruse. „Puudus on ressurssidest – ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad,“ nentis Tähnas.
Alates 2025. aastast on tervisekassa eelarve vähemalt 150 miljoni euroga puudujäägis. See raha aitaks hoida teenuste kättesaadavust praegusel tasemel.
TÜK-i juht Perens rõhutas, et Eestis on tervishoiutöötajate nappus. „See on tõsine üle-eestiline probleem ja üks oluline ravijärjekordade pikkuse juurpõhjus. Ainult tervishoiuteenuste rahastamise suurendamisega seda probleemi ei lahenda, vajalik on suurendada nii arstide kui ka õdede hariduse rahastamist,“ tõdes ta.
Perensi sõnul on paratamatu, et ambulatoorsele vastuvõtule pääsemiseks peab ootama järjekorras. „Mõnel erialal on ooteaeg sobimatult pikk,“ tõdes haiglajuht siiski. Sellised erialad on tema sõnul näiteks neuroloogia, gastroenteroloogia ehk seedetrakti haigused ja sisehaigused.
Tasuline visiit on kohati ainus valik
Patsientide lood elust enesest näitavad teravvalusalt, mida tähendab „sobimatult pikk“ ooteaeg.
Üks Lõuna-Eesti pensionär (patsientide nimed jätame terviseandmete delikaatsust arvestades avaldamata) koges tänavu suvel, et piinava tervisemurega sai ta palju kiiremini abi tänu sellele, kui maksis ise neuroloogi ja neurokirurgi visiidi ja uuringute eest.
Pensioniealine heas füüsilises vormis mees kannatas juba pikemat aega alaseljast paremasse jalga kiirgava valu käes, mis sundis teda üha enam lonkama ja valust oigama. Juuli alguses sai ta perearstilt peale järjekordsete kangete valuvaigistite ka neuroloogi saatekirja. Arstiaega otsima hakates selgus, et esimene tasuta aeg oli Elvas kahe kuu pärast, augusti lõpus. Samal arstil oli aga saadaval ka tasuline aeg ühes Tartu erakliinikus ja seda 1. augustil ehk kuu aega varem.
Tavaelu halvanud valu viis kiire otsuseni minna tasulisele vastuvõtule, ehkki eravisiiditasud on krõbedad – eriti pensionäri jaoks. Kaks neuroloogi visiiti napsasid mehe taskust kokku 140 eurot. Peale selle tuli omast taskust tasuda veel 72 eurot kompuuteruuringu ja 150 eurot neurokirurgi vastuvõtu eest. Viimasele vastuvõtule tasuta aega Tartus pakkuda polnudki.
Uuringud näitasid, et on vaja opereerida. Üldjärjekorra alusel sai mees tasuta operatsiooni aja detsembrisse – operatsiooni omast taskust kinni maksmist suudaksid enesele lubada vähesed. Seega oodata ja valuvaigistitele loota tulnuks kolm kuud. Asjad võtsid aga kiiresti erakorralise pöörde ja operatsioon toimus pärast kiirabi sekkumist siiski juba septembris. Kokkuvõttes läks abi saamine pensionärile maksma 362 eurot – üle poole keskmisest pensionist – ja hulga närvirakke.
Eelkirjeldatu on kõigest üks lugu paljudest – see on kui piisk meres. Ometi ei tähenda see, et iga teekond oleks nii vaevaline ja kulukas. Siiski ilmestab see olukord eriarstile pääsemise kitsaskohti, mida kinnitab ka statistika.
EPL kuulas ära veel mõne patsiendi loo. Näiteks tänas üks noor mees õnne, et sai erakliinikus nahaarsti vastuvõtul jaole melanoomile, mida perearst vaatluse põhjal ohtlikuks ei pidanud. Üks pereema kirjeldas, et lasi lapse vaimse tervisega seotud uuringud teha erakliinikus 600 euro eest, sest lastehaiglal polnud võimalust last riiklikus süsteemis järjekordagi võtta. Ning põlve vigastanud naine oleks ortopeedi esmast vastuvõttu oodanud riiklikus süsteemis üle kolme kuu, kuid hiljem erakliinikusse aega pannes tuli – hoolimata suvisest puhkuste ajast – oodata kolm korda vähem.
Vaata, kui pikad on eriarsti esmase visiidi ooteajad erialati ja maakonniti, tasuta ja tasu eest
– Andmed on kogutud 2023. aasta algusest 12. oktoobrini ehk umbes 9 kuu kohta. Tegemist on mediaanooteaegadega, nii et pooled patsiendid ootavad toodud ooteajast lühemat ja pooled pikemat aega.
– Ülevaates kajastuvad kõigi Eesti tervishoiuteenuse osutajate andmed, keda eriarstinduses on kokku 283.
– Andmeid mõjutavad eri asjaolud, nagu e-konsultatsioonide hulk erialal (siis jõuab eriarsti vastuvõtule vähem patsiente) ja see, millal andmeid koguma hakati (näiteks mammoloogia oli süsteemis varem uuringu, mitte eriarsti vastuvõtuna ja seetõttu on andmed veel kohati puudulikud).
– Kõigist erialadest jätsime välja mõned spetsiifilisemad ja näiteks hambaravi, mis on enamasti tasuline teenus. Samuti jätsime välja peremeditsiini.
– Eriarstide esmased plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud on küll meditsiinisüsteemist vaid väike osa, kuid kuna just siit saavad alguse paljud diagnoosid ja ravid, keskendume käesolevas artiklis just sellele.
Lisa kommentaar