- E-tervise toimimine on sageli häiritud
- See toob kaasa kannatusi patsientidele
- Perearstid on läbipõlemise äärele viidud
E-tervis on muutunud riigi turvalise toimimise üheks tugisambaks. Häired selles võivad kaasa tuua tõsiseid kannatusi patsientidele, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Võime nautida e-riigi hüvesid. See on ajavõit suhtlemisel riigiasutustega, olgu selleks siis maksuamet, äriregister või sotsiaalkindlustusamet. Teatri- või kinopileti ostmine internetis on märksa lihtsam. Ja tunduvalt aega ja rahakotti säästvam on toidukaupade ostmine e-poest. Meditsiinis kasutame e-tervist – üleriigilist infosüsteemi, mis võimaldab suurt efektiivsust ja ajavõitu analüüside ja uuringute vaatamisel, varasemate ravilugude ülevaatusel ja digiretseptide koostamisel ning ravimite ostmisel apteegist.
E-tervis on muutunud riigi turvalise toimimise üheks tugisambaks. Häired selles võivad kaasa tuua tõsiseid kannatusi patsientidele, halvemal juhul ka tõsiseid tervisekahjusid või veelgi halvemal juhul… surma. Meditsiiniasutuste töö on pingeline, meedikuid napib, patsientide arv on suur ja probleemid on järjest keerukamad. Iga minut on arvel… ja siis see juhtub.
Arvuti töö muutub aeglasemaks, raviloo avamine või digiretsepti kirjutamine, mis võtab tavaolukorras aega sekundeid, hakkab venima ja venima. Ekraanile ilmub pöörlev sinine rõngake, mis ei mõtlegi kaduda. Mõni klahvivajutus või hiireklikk võib kaasa tuua veelgi halvema: ekraanipilt hangub ja vajalikuks osutub arvuti restart. Teine võimalus: minut ootamist ja ekraanile ilmub mõni veateade, üks eriskummalisem kui teine, näiteks «AMWM-006: Agent puudub või ei vasta!». Veel ei ole kohanud numbrit 007, see kõlaks juba väga jamesbondilikult.
Tõeline üllatus selgub apteegis – apteeker on, ravim on, patsient on, paberretsept ka. Kuid ravimit ei saa väljastada, apteeker ei saa piiksutada ravimi turvakoodi, sest e-tervis ei tööta.
Rahvas ooteruumis koguneb, ajakava on nihkes 20–60 minutit. Mõni kärsitum patsient pistab nina kabineti ukse vahelt sisse, ei märka meedikute kannatusi täis nägu ja ütleb midagi valjult üle ooteruumi. Arst istub üksi ja vaatab telekat (tegelikult arvutis sinist rõngakest). Tegemata, venivate või ootel tööde nimekiri aina kasvab. Kasvab ka pinge ooteruumis, võib järgneda sõnavahetus, mida keegi ei soovi.
Arstid on saanud soovituse kriisiolukorras väljastada paberretsept. Mõte hea, inimene peab saama ravimi. Paberretsepti koostamine, ravimi annuse ja milligrammide täpne kirjutamine, koodide otsimine ja templite löömine võtab aega 1–2 minutit, digiretsepti koostamine 10–15 sekundit.
Hüva, kui see vaid aitaks patsienti vajaliku ravimi saamisel. Tõeline üllatus selgub apteegis – apteeker on, ravim on, patsient on, paberretsept ka. Kuid ravimit ei saa väljastada, apteeker ei saa piiksutada ravimi turvakoodi, sest e-tervis ei tööta.
Kirjeldatu ei ole üksikjuhtum või mõni minut nädalas esinev ajutine häire. See on viimaste nädalate kogemus. Ei möödu päeva, kui e-tervis ei tööta või töötab väga aeglaselt. Tulemuseks on kannatused haigetele ja meedikutele, tööpäevade venimine 1–2 tundi pikemaks. Aega otsitakse õhtutundidest. Sageli ollakse läbipõlemise piiril, selles olukorras aga võibki järgneda tõeline läbipõlemine.
E-tervis on haige. Loomulikult tekib küsimus, et mis on juhtunud. Pean ennast lihtsaks arstiks ehk lõppkasutajaks. Siiski tean, et programm minu arvutis suhtleb vähemalt 4–5 riikliku registriga: haigekassa, TEHIK, terviseamet, äriregister, kohturegister ja ilmselt veel mõni salajasem register. Piisab häirest või viivitusest ükskõik millise registri töös, infopäringu takerdumisel, ja ongi tulemuseks tõrge või isegi kriis.
Haige e-tervis aga on tõsine turvarisk kogu riigi toimimises ja muidugi ka otsene kahju nii patsientide kui ka meedikute tervisele.
Sinist rõngakest vaadates tekib tahtmine teha kõne TEHIKusse ehk Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusesse. Automaatvastaja teatab: «Meie ooteaeg on tavapärasest pikem, palun oodake või helistage hiljem jälle.» Ausalt öeldes tundub TEHIKu loosung sellel hetkel mõnitamisena: «Meie loodud e-teenused säästavad inimeste aega, et nemad saaksid keskenduda olulisele». Lõpuks vastab mureliku häälega töötaja, kes teatab, et praegu on süsteemis häireid, sellega tegeletakse. Millal tööle saab, ei oska veel öelda.
Mis on ometi juhtunud? Seni ju e-tervis töötas. Vastus on ebamäärane, keegi täpselt ei tea, aga sellega tegeletakse ja kindlasti hakkab siis süsteem tööle.
Mis on selle kirjatüki mõte? Esiteks jagada tõsist muret patsientidega – e-tervis on haige. Mis haigus seda süsteemi vaevab, on ebaselge. See annab aga ainest oletusteks. Mis teha, elame poliitiliselt väga pingelisel ajal. Meie keerukat ja habrast e-tervise süsteemi on üsna lihtne haavata kurjade kavatsustega tegelastel. Tulemuseks on väiksemad või suuremad kannatused tuhandetele inimestele, halvemal juhul isegi tõsine tervisekahju või surm.
Kindlasti on e-tervis meditsiinisüsteemi efektiivsuse üks tugisammas. Viimane aeg on välja selgitada e-tervise probleemid ja haavatavamad kohad, need vajavad põhjalikku remonti või duubeldamist, arvutivõimsuste märgatavat suurendamist, tõhusat häkkeritevastast kaitset ja veel midagi, mida oskavad ütelda selle valdkonna spetsialistid.
Meedikutena soovime teha oma tööd hästi, jõuda kiirelt patsiendi tervisemure parima lahenduseni. Haige e-tervis aga on tõsine turvarisk kogu riigi toimimises ja muidugi ka otsene kahju nii patsientide kui ka meedikute tervisele.
Dixi et animam levavi (Olen rääkinud ja oma hinge kergendanud).
Madis Veskimägi, perearst
14. november 2022
Lisa kommentaar