Ülle Harju, ajakirjanik
- Juurde läheks vaja kümneid lastepsühhiaatreid ja mitusada vaimse tervise õde.
- Eesti Perearstide Seltsi juht Elle-Mall Sadrak: nördimus kasvab iga päevaga!
- Ettepanekud: vastuvõtule võiks saada vaid saatekirjaga, tervisekassa võiks hüvitada vastuvõtutasu.
:format(webp)/nginx/o/2026/01/21/17398897t1hada4.jpg)
«Õudusega mõtlen, kui tuleb vastuvõtule lapsevanem oma väikelapse vaimse tervise murega,» kirjeldas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Elle-Mall Sadrak oma muret. «Tean juba ette, millise vastuse saan, kui teen e-konsultatsiooni lastepsühhiaatrile, mille eest tervisekassa tasub vastavale psühhiaatriakliinikule/haiglale umbes 50 eurot.» Foto: Martin Pedaja
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimehe Elle-Mall Sadraki üleskutse pakkuda lahendusi hädas laste kiiremaks psühhiaatri juurde pääsemiseks vallandas elava arutelu – tohtrid käisid välja radikaalseid lahendusi. Tervisekassa tunnistusel on tegu ühe keerukama väljakutsega kogu tervishoiusüsteemis.
Sadrak kirjutas üleeile sotsiaalmeedias, et tema nördimus kasvab iga päevaga, kuna ta ei saa vaimse tervise murega last või täiskasvanut muul moel aidata, kui saata ta hirmkallile tasulisele vastuvõtule või teise Eesti otsa.
«Mul on enda nimistus ja Laagri perearstikeskuses väga head ja toredad patsiendid, kellest osa aga ma lihtsalt aidata ei saa muuga, kui öelda, et minge tasuliselt psühhiaatri vastuvõtule, sest tasuta, see tähendab tervisekassa rahaga ei võeta,» kirjeldas ta. «Eriti kurb on see laste puhul – õudusega mõtlen, kui tuleb vastuvõtule lapsevanem oma väikelapse vaimse tervise murega. Tean juba ette, millise vastuse saan, kui teen e-konsultatsiooni lastepsühhiaatrile, mille eest tervisekassa tasub vastavale psühhiaatriakliinikule/haiglale umbes 50 eurot: «Täname pöördumise eest, jah laps vajab uuringuid, aga meil puudub ressurss.» Aga perearstidel, lapsevanematel ja lapsel peab ressurssi olema, et hakkama saada?»
Sadrak rõhutas, et ta ei saada ühtegi last ega täiskasvanut edasi, kui ei tunne, et tema pädevuse piir on ületatud, pealegi ei sõltu tema palk ega keskuse rahastus saatekirjade ega e-konsultatsioonide arvust.
Lastepsühhiaatreid on kriitiliselt vähe
«Ma ei taha, et ükski laps jääks abita, lapse pere selle pärast laguneks, lapsevanemate vaimne tervis kannataks,» kirjutas Sadrak. Lapse abi saamine – teenused, mis tema kasvamist ja arenemist toetaksid hilineks. Ma ei taha, et tervisekassa selliste vastuste eest maksaks, kus ma reaalselt abi lapse ja tema pere jaoks ei saa. Ma ei taha, et pean ütlema perele, et jah, laps vajab abi, aga Eesti riigis seda ei saa – ressurssi pole. Ma ei taha öelda, et minge tasuliselt või kuskile teise Eesti otsa.»
Sadrak täpsustas Postimehele, et tervisekassa ei piira iseenesest tasuta vastuvõttude rahastamist, probleem on ennekõike summades ja töötingimustes. Lastepsühhiaatrid, keda on kaugelt vähem kui neid vaja oleks, eelistavad töötada erasektoris, kus tänu tasulistele vastuvõttudele on võimalik teenida suuremat palka. «Kuniks nõudlus on suurem kui pakkumine ja eras paremad töötingimused, seni asi ei muutu,» leidis ta.
Perearstide selts teeb, mis nende võimuses
Sadrak sedastas, et perearstide selts on teinud probleemi lahendamiseks üht-teist oma võimaluste piires.
«Koolitame ise oma meeskondadesse vaimse tervise lisapädevusega õdesid, kes lihtsamate asjadega saaksid aidata – esimene lend lõpetab kevadel – [see aga] kiiret efekti ei anna,» loetles Sadrak. «Oleme enda peale võtnud laste ATH (ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire – Ü. H.), depressiooni ravi pikendamise (enne olid retseptid ainult psühhiaatrite poolt); täiskasvanute psühhiaatriast on väga palju tulnud meile töölauale. Kaks aastat tagasi tegime koos lasteneuroloogide ja lastepsühhiaatritega tervisekassale taotluse raviteekonnaks just laste puhul, kellel kahtlus vaimse tervise/arengu probleemidele. See ei leidnud tervisekassas toetust, et ellu viia. Ootan kõigilt häid mõtteid, kuidas probleemi lahendada, sest see nördimus kasvab minus iga päevaga ja ma pole kahjuks ainus, kes seda tunneb ja ma ei räägi üldse lapsevanematest, kes iga päev peavad hakkama saama ilma abita.»
Vastuvõtule ainult saatekirjaga?
Sadraki üleskutsele reageerisid mitmete erialade tohtrid, sealhulgas poliitikutest tohtrid, kellel võiks olla võimalik anda sisendit tervishoiupoliitika muutmiseks. Meestearst Margus Punab (PP) kritiseeris, et probleem on teada olnud juba kümme aastat, kuid selle lahendamiseks pole suurt midagi tehtud.
Ta pakkus välja kolm lahendust. «Kõige kiirem oleks kõigile erialadele – eranditeta – saatekirja kohustuse kehtestamine,» leidis ta. «Praegu saab ilma saatekirjata pöörduda silmaarsti, nahahaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri vastuvõtule. Suuremates linnades on olemas nii silma-, psühhiaatri- kui ka naistehaiguste erakorraline vastuvõtt, ka öötundidel.»
Teiseks tuleks Punabi hinnangul seada lastepsühhiaatriasse lapse edasisuunamise tingimuseks vaid e-konsultatsiooni vorm. Kolmandaks tuleks perspektiivis tema hinnangul lastepsühhiaatrite töötasu tõsta võrreldes tavapsühhiaatritega kolmandiku võrra kõrgemaks. «See aitab kaasa ümberõppele ja tõstab eriala atraktiivsust noorte arstide jaoks,» põhjendas ta.
Riigikogu liige, osaühingu Nõmme Tervisekeskus juhatuse liige, perearst Eero Merilind (RE) pakkus omalt poolt võimaliku lahenduse, toonitades, et see sõltub lisaraha leidmise võimalustest.
«Tehniliselt saab korraldada nii, et määratletakse maksimaalne ooteaeg, näiteks laste vaimse tervise puhul 30–45 päeva esmasest suunamisest,» seletas ta. «Kiire probleemi puhul võiks ooteaeg olla kuni 14 päeva. Eriti ohtliku olukorra korral kohe.»
Kui tervisekassa lepingupartner ei paku selle aja sees vastuvõttu või vastus on «ressurssi pole», tuleks Merilinnu hinnangul lugeda teenus ametlikult mittesaadavaks. Perel tekiks sellisel juhul õigus kasutada alternatiivset teenust: minna tasulise lastepsühhiaatri või kliinilise psühholoogi vastuvõtule. «Tervisekassa hüvitaks vastuvõtutasu teenuse piirhinna ulatuses – sama loogika nagu hambaravis või abivahendite puhul,» selgitas Merilind. «Pere ei jää sel juhul rahaliselt karistatuks süsteemi puudujääkide eest.»
Merilind möönis, et sellise lahenduse puhul seisneb risk selles, kas erakliinikute spetsialistid on nõus tervisekassa hinna (ja fikseeritud aja) eest töötama, ilma et küsiks selle eest ikkagi veel lisaraha juurde.
Tervisekassa proovib asja parandada koostöö tugevdamisega
«Mõistame ja jagame muret, mida perearstide liidu juht oma pöördumises kirjeldab. Laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavus on üks keerukamaid väljakutseid kogu tervishoiusüsteemis,» ütles tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv, kelle hinnangul peituvad süsteemse probleemi põhjused teenuste ebapiisavas mahus ja spetsialistide nappuses.
«Lastepsühhiaatria on tervisekassa üks prioriteetsetest erialadest,» kinnitas Parv. «Ka piiratud raharessursside valguses oleme valmis jätkama koostööd lahenduste leidmisel, sealhulgas teenuste mahu, rahastusmudelite ja korralduslike muudatuste osas.»
Tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala täpsustas, et laste vaimse tervise vajaduspõhise abi ja ravi tagamine eeldab senisest tihedamat koostööd erinevate valdkondade üleselt.
«Meie ühine eesmärk on, et ükski laps ega pere ei jääks vaimse tervise murega üksi ning et abi oleks kättesaadav õigel ajal õiges kohas. Lapsi ümbritsevad süsteemid (haridus-, sotsiaal-, tervis ja muud) peavad praegusest olukorrast välja tulemiseks õlad kokku panema,» hindas Ojala. «Vajame laste vaimse tervise valdkondade ja tugisüsteemide ülest terviklikku lähenemist, kus seotud osapooled teavad, millist rolli ja vastutust nad laste vaimse tervise teekonnal kannavad. Meil on vaja kokkuleppeid, kuidas liigub vaimse tervise mure või häirega laps valdkondade siseselt ja erinevate valdkondade vahel.»
Tellitakse analüüse ja uuendatakse süsteeme
Parv seletas, et tellimisel on analüüs lapse vaimse tervise valdkondadeülese teekonna kaardistamiseks, eesmärgiga leida süsteemi kitsaskohad ja nende lahendused.
Tervisekassa plaanib tänavu uuendada psühhiaatria tulemustasude süsteemi ja perearstiabi kvaliteedisüsteemi, sealhulgas töötada välja vaimse tervise kvaliteediindikaatorid, mis looksid aluse kvaliteedipõhiseks rahastamiseks ning võimaluse vajadusel perearstimeeskondade tugevdamiseks. Lisaks vaatab tervisekassa üle, kas lastepsühhiaatrias osutatakse teenuseid, mida tervisekassa praegu ei rahasta, aga ehk võiks.
Mure juur peitub haiges ühiskonnas
Sadraku üleskutse peale arvamust avaldanud tohtrite seas oli ka neid, kes juhtisid tähelepanu sellele, et jätkusuutmatu pole mitte üksnes Eesti tervishoiusüsteem, vaid probleemi juur peitub üha haigemaks jäävas ühiskonnas. «Ma ei lahenda nõustamisega koolikiusamist, ravimitega vanematevahelisi tülisid, visiitidega koolisüsteemi jäikust, ma ei suuda ravida lapse üksildust, vägivalda ega vaesust,» sõnastas asja olemuse üks perearst.
Töötavate psühhiaatrite arv 220 (2024)
- Sealhulgas laste ja noorukite psühhiaatrite arv 18 (2021)
- Vajalik psühhiaatrite (sealhulgas lastepsühhiaatrid) arv 260 (2021)
Vastuvõtvate vaimse tervise õdede arv 125 (2025)
- Vajalik vastuvõtvate vaimse tervise õdede arv 1000 (2025)
Kliiniliste psühholoogide arv 183 (2023)
- Vajalik kliiniliste psühholoogide arv 330 (2022)
Psüühika- ja käitumishäirete arv kasvas 4 protsenti (2024)
- Sealhulgas alla 15-aastastel 14 protsenti (2024)
- Levinuimad diagnoosid: ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired (2024)
Allikad: Tervise Arengu Instituut, sotsiaalministeerium, riigikontroll,
vaimse tervise õenduse seltsing
Artiklit lugema:
https://www.postimees.ee/8401150/tohtrid-pakkusid-laste-psuhhiaatrile-paasemiseks-radikaalseid-meetodeid
Lisa kommentaar